Kasulik astelpaju
¦ Astelpaju kui mõjusat ravivahendit on esmakordselt mainitud juba
Tiibeti kroonikates 800 aastat eKr. Oma ladinakeelse nime Hippophae
rhamnoides on astelpaju saanud selle järgi, et hobuste karv hakkas
pärast astelpajulehtede söömist läikima. Astelpaju taasavastati 1930.
aastate Venemaal.
Astelpaju on nõutud kaup kogu maailma farmaatsia-, kosmeetika- ja
toiduainetööstuses ning astelpajumarju on õppinud hindama ka Eesti
oma toiduaineettevõtted, kes valmistavad sellest arvukalt tooteid.
Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa
vitamiinide kontsentraat. Ainuüksi C-vitamiini on ühes marjas sama
palju kui terves apelsinis. Lisaks B1-, B2-, B6-, B15-, P-ja E-vitamiini
ning karotenoide.
Astelpaju värsketes viljades on ka rohkesti koliini, flavonoide,
kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid.
Viljad küpsevad augustis-septembris. Valminud marjad on ereoran?id ja
suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5% ning orgaanilisi
happeid umbes sama palju.
Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ning seemnetest
saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab
hormoonide tegevust. Teda soovitatakse üldtugevdava vahendina gripi
ja teiste külmetushaiguste puhul, ka pärast operatsioone ja traumasid
ning kurnatusseisundi või mürgituste korral. Samuti tarvitatakse
astelpaju reuma ja podagra, veresoonte lupjumise ja vegetatiivse
närvisüsteemi häirete korral, lisaks klimakteeriliste ilmingute
vähendamiseks.
Astelpaju kiirendab kudede taastumist, teda soovitatakse
suuõõnehaavandite, mao-, kaksteistsõrmiku- ja soolehaavandite ning
hemorroidide ravimiseks.
Välispidiselt sobib astelpaju naha ainevahetuse korrastamiseks ja ka
naissuguelundite põletike vaigistamiseks. Õliga on saadud häid
tulemusi samuti maksa ainevahetushäirete, näiteks alkoholimürgituse
ravimisel. Astelpajulehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab
kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi.
Allikas: A. Paju "Aed kui apteek", Tallinn 1991